“Naistevanglas” “Kuigi homoseksuaalsusele vaadatakse Venemaal viltu, mõõnab vanglajuhataja kolonel Matjušenko, et paljud Kunguri naised elavad paaridena. Kui mõni paar tabatakse avalikult keset armutseeni, järgneb erikaristus, kuid muidu on kõik inimlikkuse piires lubatud.” -Nelli Teataja 1995
“Kuidas me homosid röövisime”“Korrespondiga vestleb Moskvalane Pavel, N., kes veel hiljuti kuulus gruppi, mis tegeles homoseksuaalide ründamisega ja nende röövimisega. Homoseksuaalide, nii kohalike kui ka välismaalaste tuntuimaks kohtumispaigaks Moskvas on endiselt Suure Teatri esine väljak.” -Nelli Teataja 1995
“Õigus olla õnnelik”
“/…” Olen tavaline, nüüd juba keskikka jõudnud naine, üle 20 aasta õnnelikus abielus. Mul on 19-aastane tütar. Umbes aasta tagasi sain teada, et tema ja ühe teise tüdruku vahel on tavalisest tunduvalt soojemad suhted. Ühesõnaga, mu tütar on lesbi. Alguses oli see mulle suur löök. /.../ Kartsin ka, et olen juhtunus ise kuidagi süüdi, kuigi ei teadanud, kuidas. /…/ Kogusin julgust ja ütlesin tütrele, et ma tean ta elust. /.../ Soovitasin tütrele, et ta võiks ju psühholoogi juurde minna, äkki saab veel midagi parandada ja ta võib normaalset elu elada. Ta ei vihastunudki. Selgitas hoopis, et see on kaasasündinud omadus, umbes nagu rohelised silmad. Ta olevat selle kohta lugenud. Laususin: “Võib-olla on see nii, aga ikkagi on kurb üksi, ilma armastuseta elada.” -”Ilma armastuseta? Aga ma ju armastan seda inimest rohkem, kui ma kunagi kedagi armastanud olen,” ütles tütar. “Mina ei usu, et armastuses võib midagi halba olla. Ja minul on ju ka õigus õnnelik olla. Ma ei sega ju kedagi. Vähemasti minu sõbrad küll sellest probleemi ei tee, et ma armastan tüdrukut, aga mitte poissi.”
See pani mind tõsiselt mõtlema. Ma polnud kunagi selle peale tulnud, et ka homodel ja lesbidel võib olla armastus. Arvasin, et see on lihtsalt üks väärastumine, õnnetus… Kui nii võtta, siis on see ju ikkagi parem, kui see, et ta lihtsalt ringi tõmbab. /.../ Aga ma usun tõesti, et igal inimesel on õigus olla õnnelik ja oma elu ise elada. Pole ju mõtet ennast või oma tütart süüdistada, tähtsam on oma last armastada ja toetada just sellisena, nagu ta on.”
Meie Meel 11.01.1995
Andmed kogusid M.Kuningas ja K.Särg