20. sajandil pidid paljud inimesed oma homoseksuaalsust keeluseaduste pärast varjama nii NSVLis kui mitmel pool mujal. Ka Eestis olid Nõukogude võimu ajal meestevaheline homoseksuaalsus (pederastia) liigitatud isikuvastaste kuritegude hulka (1). Kahe naise vahelisi suhteid selle seadusega ei reguleeritud, kuid võib arvata, et ka neid karistati selle eest (2). 1990ndad ja Eesti Vabariigi taasiseseisvumine tõi gei- ja lesbikogukondadele kaasa positiivseid muudatusi. 1992. aastal vastu võetud põhiseaduse kohaselt polnud meestevaheline homoseksuaalsus enam seadusevastane, pederastia paragrahv puudus seaduses täielikult. Taasiseseisvunud Eesti esimesel kümnendil tekkisid esimesed avalikud gei- ja lesbibaarid, mille külastamist ei pidanud enam nii kiivalt varjama. Siinse postituse eesmärk on tutvustada erinevaid tutvumisviise, mida Eestis, peamiselt Tallinnas, 1990ndatel gei- ning lesbikogukondades kasutati.
Allikatena on kasutusele võetud kaheksa erinevat intervjuud üheksa erineva inimesega. Intervjueeritavate näol on tegemist kogukonda kuuluvate inimestega. Mõne intervjueeritava näol on tegemist rohkem väljas käinud ning pidutsenud inimesega, kuid mõned tol ajal suhtes olnud intervjueeritavad teadsid tutvumisviisidest pigem vähem. Privaatse teema tõttu oleme intervjueeritavatele andnud varjunimed.
+ Mihkel on 41. aastane(sünd. 1978) meesterahvas, kes kasvas üles Hiiumaal ning kolis Tallinnasse 1996. aastal.
+ Kaspar on 42. aastane(sünd. 1977) meesterahvas, kes sündis Valgas, kuid elas enamuse lapsepõlvest Kohilas. Kolis pealinna üheksakümnendate lõpul.
+ Tiina on 1968. aastal sündinud naisterahvas, kes kasvas üles Pärnus ja Tallinnasse kolis 1992. aastal.
+ Paul on Tallinnas üles kasvanud meesterahvas, kes üheksakümnendatel oli kahekümnendates eluaastates.
+ Ingrid on Tallinnas üles kasvanud naisterahvas, kes üheksakümnendatel oli kahekümnendates eluaastates.
+ Elmar on 42. aastane Kohtla-Järvelt pärit meesterahvas. Tallinnasse kolis Elmar 1993. aastal olles 17. aastane.
+ Maarika on 38. aastane(sünd. 1981) naisterahvas, kes sündis Tartus ning Tallinnasse kolis 17. aastasena.
+ Kaisa on Kohtla-Järvel sündinud 41. aastane(sünd. 1978) naisterahvas. Kaisa kasvas üles väikeses maakohas Lääne-Virumaal ning Tallinnasse kolis pärast keskkooli.
+ Merje on 1980. aastal sündinud naisterahvas, kes elas ning kasvas üles Tallinnas.
Peamised gei- ja lesbikogukondade sisesed tutvumised toimusid tutvuste kaudu teiste geide ning lesbide hulgas. Populaarsuselt järgnesid erinevad ööklubid, kohvikud ning väljaskäimise kohad. Nende seas tõusevad esile kindlasti Kastani baar, mis asus Toompuiesteel ning hilisemate tulijatena ööklubi Nightman Vineeri tänava alguses ja X-baar. Erinevate lokaalide külastamise käigus toimus ka teiste kogukonnaliikmete kaudu uute tutvuste leidmine. Enne sajandivahetust jõudis Eestisse ka internet ning tekkisid avalikud internetipunktid. Nii mitmedki intervjueeritavad meenutavad erinevaid jututubasid, kust leiti erinevatel eesmärkidel uusi tutvusi ning mis aitasid anonüümses keskkonnas ennast avastada ja teistelt kogukonna liikmetelt küsimusi küsida. 1990. aastal loodi Eesti Lesbiliit, 1992. aastal Eesti Geiliit ning 1993. aastal Eesti Nahkmeeste Selts.
Seoses erinevate organisatsioonide loomisega, hakati korraldama ka erinevaid üritusi, millest enim mainitakse Glehni lossis toimunud pidusid. Mainitakse aga ka Lesbiliidu poolt korraldatavaid jaanipäeva pidusid ning lokaalides toimunud eriüritusi. Viimase tutvumisviisina, mida kasutati kõige harvem, tuuakse välja tutvumiskuulutused. Tutvumiskuulutusi sai esitada ning lugeda mitmetest kohtadest nagu Nelli Teataja või hoopiski erootikaajakiri Maaja. Samuti kasutati tutvumiskuulutuste võimalusi peale südaööd televisioonis ilmunud saadete vaatamisega.
Küsides Merjelt, milline oli kõige efektiivsem tutvumisviis, sain vastuseks “Seltskonnasisene, pidudelt ja üritustel sai kõige rohkem uusi tutvusi.”, küsides aga, kus või kuidas toimus suhtlemine, sain vastuseks “Suurel määral käidi üksteisel külas ja korraldati korteripidusid.”(Merje) Tihtilugu jõuti esimeste tutvusteni täiesti juhuslikult. “Ööklubisse minnes ei teadnud, kas seal on kogukonnaliikmeid”(Mihkel). Nõnda sattus üks intervjueeritavatest ööklubisse Dekoltee hoopiski sõbrannadega, teadmata veel, et on üldse olemas geiklubid. Ööklubis Dekoltee kasutati aga uudset ekraanile sõnumite saatmise võimalust, mille kaudu tajus intervjueeritav esimest korda ka geikogukonna olemasolu. Tänu uutele tutvustele oli võimalik avastada uusi lokaale, kus kogukonna liikmed aega veetsid.
Tänapäeval peetakse internetis tutvuste leidmist pigem tavaliseks, kuid 1990. aastate lõpus oli internet hoopiski täiesti uudne viis, mis aitas suhtlemisele kaasa (3,4). Esimesed jututoad tekkisidki aegamisi üheksakümnendate teises pooles. Mitmed intervjueeritavad, kes olid arvuti kasutamises osavamad, rääkisid enda kogemustest interneti kaudu tutvuste otsimisel. Peamiselt räägiti erinevatest jututubadest, mida tollel ajal oli üsna mitmeid. Kahjuks siinkohal enamik intervjueeritavaid enam konkreetseid jututubade nimetusi ei mäletanud. Üks intervjueeritav tõi välja portaali Gayromeo, mis pidi olema midagi sarnast nagu tänapäeva mõistes on Facebook “Sa said enda profiili, põhimõtteliselt midagi sarnast nagu Facebook, ainult gei kontekstis”(Kaspar). Ühtlasi mainis ta ka jututubasid, mille jaoks tuli eraldi alla laadida arvutiprogramm. Taolistest programmides toimisid mitmed erinevad jututoad, mida sai otsida märksõnade järgi. Ühe konkreetse jututoana on välja toodud ka OK jututuba, kus oli samuti võimalus külastada eraldi gei jututuba.
Jututubasid külastati erinevatel eesmärkidel: sooviti avastada enda seksuaalsust, milleks jututoad andsid anonüümse võimaluse; sooviti leida jutukaaslasi; samuti esines jututubade kasutamist leidmaks seksuaalpartnereid.
Kaks intervjueeritavat tõid välja tutvumiskuulutuste lugemise pornograafilisest ajakirjast Maaja. Üks neist oli ka ise ühel korral Maajasse tutvumiskuulutuse saatnud. Tema kuulutus sai ka mõned vastused, aga kirjade liikumine toimus üsna aeglaselt, mis ei soodustanud pikemat suhtlemist. Enamik intervjueeritavaid ehmus ajakirja Maaja mainimise peale, kuna ilmselt seostatakse pornograafiat veel paljuski tabuteemadega. Mihkel tõi välja, et luges tutvumiskuulutusi Nelli Teatajast, kuid ei julgenud neile kunagi vastata. Pigem olid intervjueeritavatel tutvumiskuulutuste suhtes negatiivsed hoiakud, kuna polnud võimalik teada, kellega on tegemist. Üks intervjueeritavatest rääkis oma loo, kuidas tutvumiskuulutuse peale kutsus üks meesterahvas ta endale koju külla, kuid inimene oli varasema suhtluse käigus enda kohta valetanud. “Ma arvan, et istusin tema juures maksimaalselt viis minutit. Ütlesin talle, et minu arvates ei ole ilus ennast luuletada nooremaks ja ilusamaks. Ma ei tundnud seda inimest kohe ära ka, kuigi ta oli tuntud. Ta veel heitis mulle seda ette, et kuidas sa ei tea, kes ma olen. Ma ikkagi suhteliselt kiiresti jalutasin sealt välja.”(Paul) Meesterahvas ise tunnistas “See oli šokeeriv minu jaoks”. Taolised lood anonüümsete kuulutustega tekitasid ilmselt ka teistes intervjueeritavates negatiivseid tundeid, mistõttu pigem hoiduti kuulutuste kasutamisest.
Ühe variandina toodi välja öösiti televisioonis esinenud öösaateid, kuhu oli võimalik saata tutvumiskuulutusi. Kuulutused omakorda ilmusid tele-ekraanile ning neile oli võimalik vastata. Mitmed intervjueeritavad tunnistasid taoliste saadete vaatamist ja kuulutuste kasutamise võimalust. “Mäletan, et öösel telekast nägi neid tutvumiskuulutusi telefoninumbritega.”(Elmar).
Tutvumiskuulutused ajakirjades ja ajalehtedes, erinevad jututoad ning sõprade kaudu tutvusringkonna laiendamine on vaid mõni viis, mida Eesti gei- ja lesbikogukondades 1990. aastatel tutvumiseks kasutati. Erinevatest väljaskäimise võimalustest ning eriüritustest kogukonna liikmetele juba järgmises postituses!
Viited:
1. Veske, Kristjan. Võim ja homoseksuaalsus. Esseekogumikust Kapiuksed valla. Arutlusi homo-, bi- ja transseksuaalsusest. Lk 26.
2. Põldsam, Rebeka. LGBTQI identiteet Eesti kunstis. Esseekogumikust Kapiuksed valla. Arutlusi homo-, bi- ja transseksuaalsusest. Lk 122.
3. Harper, W. Gary jt. The Internet’s Multiple Roles in Facilitating the Sexual Orientation Identity Development of Gay and Bisexual Male Adolescents. American Journal of Mens Health, September 2016, 10(5). Lk 372-373.
4. Butler, S. Brian ja Matook, Sabine. Social Media and Relationships. Lk 3.
Comments