Nõukogude Liidu karmide keeldude ja käskude alt vabanenud 1990. aastate Eesti ühiskond sai tagasi sõna- ja mõttevabaduse. Infoallikana inimeste jaoks oluline ajakirjandus ei allunud enam partei käskudele ning ajakirjanikud said hakata vabamalt kirjutama. 1990. aastate alguses kujunes välja sõltumatu trükiajakirjandus. Olulisteks lehtedeks said päevalehed, millest mitmed sisu poolest olid kollased. 1990. aastate keskpaigaks olid välja kujunenud kolm peamist päevalehte: Postimees, Eesti Päevaleht ja Sõnumileht. Kollaste ajalehtede ja ajakirjanike edukus mõjutas ka omanikke - üha rohkem hakati kalduma selle poole, et kollasus meelitab lugejaid. Nii-öelda “valged” päevalehed üritasid samuti uudiseid müüa seksiga, hakati rõhutama korruptsiooni ja kuritegusid -- pidevalt ilmus pilte laipadest ja muudest räigetest detailidest. (Hennoste et al., 2019)
1990. aastatel muutus ka soo ja seksuaalsuse teema Eesti ühiskonnas oluliseks. Dermatoveneroloog Airi Põder ütles 2019 aastal Eesti Ekspressile antud intervjuus, et mujal maailmas 1960. aastatel olnud “seksuaalsuse kuldajastu” jõudis Eestisse 1990. aastatel. Inimestel polnud enam hirmu suguhaiguste ravinõuandla ees, lettidele jõudsid müügile pornoajakirjad. Doktori sõnul näiteks oli sel ajal palju firmasid, kus pidusid ei peetud ilma prostituutideta. (Tigasson 2019)
1998. aastal esimest korda toimunud erootikafestivali Sexpeditsioon võib pidada osaks Eesti n-ö „seksuaalsuse kuldajastust“. Enne ei olnud toimunud Eestis üritust, mille põhiteemaks oleks olnud seksuaalsus ja seks. Korraldajad sõnastasid ürituse eesmärgi: “Sexpeditsioon tahab tuua avalikkuse ette kõik, mis seostub meie elus sõnaga seks.” (Kasela 1998a) 1998. aastal kirjutatakse ka, et välismaal oli erootikafestivalid ammu omaks võetud, Soomes oli selleks ajaks erootikafestival nimega Sexhibition toimunud seitse aastat. (Külm 1998a). Eestis toimunud Sexpeditsioon saigi eeskuju Soomest, seetõttu oli ka mitmed külalisesinejad just Soomest. See oli üritus, kus esitati näiteks striptiisietendusi, müüdi sekslelusid, kondoome, pornofilme ja -ajakirju. Mitmes artiklis toodi välja ka skulptor Tauno Kangrot, kes pealtvaatajate silme all paljast modellist kuju voolis. Toimusid paneeldiskussioonid erinevatel seksuaalsusega seotud teemadel. Mitmetes artiklites toodi välja ka sadomaso etendust, mida viis läbi soomlanna Veronica. Sexpeditsiooni kajastati palju mõlemal aastal, eelkõige tegelesid sellega Sõnumileht ja Õhtuleht
1998. aasta 30. oktoobri Õhtulehes Sexpeditsiooni tutvustavas artiklis kirjutati, et aeg taoliseks messiks oli küps, sest Eesti liikus Euroopa poole. Meediaekspressi inimesed leidsid, et muutunud olid arusaamad seksist ning sellega seonduvast. (Kasela 1998a). Kuna päevalehed olid kaldunud müüginumbrite tõstmiseks kollasemaks, siis ka Sexpeditsiooni kajastati vastavalt. Artikleid illustreerisid enamasti naise keha paljastavad fotod, kirjeldati külastajate reaktsioone üritustele ning müügilettides pakutavale.
Ürituste puhul toodi enamasti välja, et kohapeal olid sekspoodide, pornoajakirjade ja -filmide letid. Artiklis „Piisavalt palju paljast pinda“ kirjutatakse lühidalt, et üritusel oli ka aidsi infokabinet, B-hepatiidi vastu vaktsineerimise võimalus ning vähemuste lett. Eraldi toodi välja Lilian Kotteri kommentaar, et selleks hetkeks polnud vähemuste letti veel nõu küsima tuldud. Samas artiklis jätkub, et õhtuks olid paljud külastajad võtnud endale infovoldikuid turvaseksi ja selle kohta, mis teha, kui mees armastab mees või naine naist. (Kasela 1998)
Transsooliste etendusi mainitakse lühidalt. 1998. aastal toimunud Sexpeditsiooni eel oli Õhtulehes artikkel „Mees ooperiprimadonna rollis“ kus kirjutatakse erootikafestivali väliskülalisest rootslasest Morgan Normanist, kellel oli hobiks kleitide õmblemine ja nendes esinemine. Artiklis rõhutatakse, et tema etendus oli üks Rootsi nõutuim transsooliste show. (Kasela 1998) 2000. aastal toimunud Sexpeditsiooni eel mainiti lühidalt, et lesbide ja transsooliste etendused toimusid, ühes artiklis - „Sexpeditsioon ajab lapsi tegema“. (Jakobson 2000)
Sexpeditsioon ja kirik
Meedia kajastas kiriku arvamust Sexpeditsiooni teemal 2000. aastal. Kõige selgemini väljendas oma arvamust Kirikute Nõukogu 2000. aasta 23. märtsi Õhtulehes. Artikli põhiteemaks oli sel aastal toimunud veel teine erootikafestival L´Erotique ja selle plakat, mis tekitas skandaali. Artiklis väljendas Eesti Kirikute Nõukogu, et taunis erootikafestivale. Tsitaat artiklist: “Inimese keha pole müügiobjekt ning me taunime pealetungivat seksuaalvabaduse propageerimist”. (Kasela 2000b) Veelgi kriitilisem arvamus Sexpeditsiooni kohta avaldati 2000. aasta 16. märtsil ilmunud arvamusartiklis pealkirjaga „Jeesus Kristus teeb perverdid vabaks“. Artiklis tuuakse välja, et ürituse toimumiskoht Sakala Keskus on muudetud pornoasutuseks. Arvamusloos rõhutatakse, et seksuaalvägivalla all kannatanud inimesed on muutnud enda kurvad kogemused äriplaaniks, sest pole kirikust abi leidnud. Lisaks kirjutatakse, et pornoüritusega täidetakse kultuuriasutuse eelarve auku ning autor peab seda häbiväärseks. Autor võrdles artiklis ka pornograafiat homoseksuaalsusega ning kritiseeris Skandinaavia maid, kus lubati homoseksuaalsetel paaridel end kirikus laulatada. (Türnpu 2000) Sellise meediakajastuse põhjal võib järeldada, et ühelt poolt oli kirik Eestis Sexpeditsiooni kui seksuaalsust propageeriva ürituse suhtes kriitiline. Sellega seostati seksuaalse väärkohtlemise ohvrid, kasuahnus ja liigset seksuaalvabaduse propageerimine.
Samas kajastati meedias ka kiriku esindaja teistsugust suhtumist Sexpeditsiooni. 2000. aasta 10. märtsi Sõnumilehes vastas EELK vaimulik Naatan Haamer küsimusele “Kuidas suhtub kirikuinimene seksipropagandasse?” Naatan Haamer osales 2000. aasta Sexpeditsiooni paneeldiskussioonis. Haamer leidis, et kirik ei peaks võtma igas küsimuses jäika seisukohta vaid pigem suunama tähelepanu erinevate protsesside negatiivsetele ja positiivsetele külgedele. Ta tõi välja, et periood, mil Eestis oodati kirikutelt vastust seksiküsimuste osas, oli sel ajal veel väga lühike ning seetõttu EELK polnud kujunenud veel selget arvamust seksi propaganda kohta. (Haamer 2000)
2000. aastal toimunud Sexpeditsiooni kajastamisel tõi meedia välja kirikupoolse kahetise suhtumise Sexpeditsiooni. Ühelt poolt esitati selgelt kriitilisi hoiakuid, teisalt toodi välja, et selgelt arvamust polnud veel välja kujunenud ning kirik ehk ei peaks igal teemal koheselt jäikasid seisukohti võtma. Siiski Naatan Haameri neutraalsem seisukoht on paberkandjal lehes toodud välja väga tagasihoidlikult, ühe teise artikli juures väikese arvamusavaldusena. Kriitilised arvamused aga saanud suurema pinna. Türnpu artikkel on välja toodud arvamusartiklite leheküljel.
Sexpeditsioon ja sadomasohhism
Sexpeditsiooni kajastamisel nii 1998. a. kui ka 2000. aastal rõhutati palju sadomasohhismi temaatikat. Mõlema Sexpeditsiooni kohta toodi mitmes artiklis välja väliskülalist soomlannat Veronicat, kes viis laval läbi sadomasohhistliku show. Artiklites tutvustati Veronicat, ühes kirjutatakse et Soomes oli tal oma stuudio ning meeste piitsutamisega oli selleks ajaks tegelenud kaks aastat. (Külm 1998a) Teises artiklis mainitakse ka pealtvaatajate vastakaid tundeid selle etenduse osas. Lisaks kirjutatakse, et see oli vastand erootilisele tantsuetendusele. (Külm 1998b) 2000. aastal toimunud Sexpeditsioonil läbi viidud etteaste oli meediakajastuse põhjal vägivaldsem. Veronica oli kaasa toonud meesorja, kellele torgiti nõelu selga. Kirjeldatakse, et enamus pealtvaatajatest tundis meesorjale kaasa. (Külm 2000e)
See oli julge, uudne ja skandaalne teema, mida meedias kajastada. Eelpool mainitud päevalehtede kaldumist sisu poolest tabloidideks võib pidada põhjuseks, miks erinevates artiklitest rõhutati just sadomaso etteastet. Paljastavas nahkkostüümis pildid Veronicast piitsutamas teist inimest sobis tähelepanu tõmbamiseks ka teist teemat käsitleva artikli juurde („Seadused soosivad pornofilmide tootmist“). Rõhutati etenduse vastandlikkust, nii erootilisele tantsuetendusele kui ka pealtvaatajate reaktsioonide poolest.
Sekspeditsioon ja pornograafia
Sexpeditsiooniga seostati ka pornograafia. 1998. aastal intervjueeriti soomlasest pornostaari Henri Saari, kes oli Sexpeditsiooni väliskülaline, artiklis „Soome erootikatäht tuleb Eesti naisi hullutama“ (Kasela 1998). 2000. aasta märtsis toimunud Sexpeditsioon aga tõi meediasse pornograafia teema laialdasemalt, sest sel korral filmis üritusel tollane Eesti pornofilmide tootja Aivar Palumäe turvalise seksi propageerimise eesmärgil pornofilmi. (Sõnumileht 2000) Pealtvaatajad said nõutud summa maksmise eest näha võtete tegemist. Õhtulehes ilmus 3. märtsil 2000 intervjuu Aivar Palumäega (tuntud ka kui Pornokunn), kus uuriti, kuidas alustas pornofilmide tegemist ja miks ta neid teeb. (Mõistlik 2000) Artiklis pealkirjaga „Seadused soosivad pornofilmide tootmist“ tuuakse välja, et Eestis võis igaüks pornofilmi toota juhul kui ta oli saanud selle jaoks loa omavalitsusest ning suutis salvestamiselt eemal hoida alaealised. Artiklis on välja toodud ka Sexpeditsiooni korraldaja Raivo Maripuu kommentaar selle kohta, et üritusel olid kõik ettenähtud tingimused pornofilmi tegemiseks täidetud. (Jakobi 2000)
2000. aasta Sexpeditsiooni väliskülalistest kirjutamisel samuti keskenduti rohkem pornostaaridele kui varasemal üritusel. Mitu artiklit ja kaks intervjuud keskendusid erootikafestivalil esinenud naissoost pornostaaridele Midori ja Kim. Neilt mõlemalt uuriti näiteks, miks nad osalevad pornofilmides ja mida nad vabal ajal teevad. (Külm 2000c, 2000d) Artiklites kirjeldati ka seda, kuidas nad pornofilmideni jõudsid ja mis filmides on osalenud. Lisaks kirjeldati ka, mida nad oma esinemisel Sexpeditsiooni raames tegid. Artiklite juures olid paljastavad pildid.
Üritusel olid esindatud pornofilmide ja -ajakirjade müüjad. Toodi välja nende kallid hinnad ning ka kesine valik. Pornostaaridest välisesinejad olid ajalehtede jaoks huvitav allikas, kellelt otse uurida, miks nad tegutsesid pornofilmide tööstuses. Pornostaaride tegevusele ja isiksustele polnud Eesti meedias enne niimoodi tähelepanu pööratud.
Kokkuvõte
Sexpeditsioon oli erootikafestival, mis 1990ndate lõpus tekitas palju meediakajastust. Uudne ja julge temaatikaga üritus tõi meediasse hoopis teistsugused teemad nagu sadomaso, kiriku suhtumine seksuaalsusega seotud üritustesse ja pornograafia ning pornofilmide tegemine. Üritus oli osa 1990. aastate ühiskonna vabanemisest Nõukogude Liidu kammitsaist, selle kajastamine aga osa uutest suundades meedias. Päevalehtede kaldumine lugejate võitmiseks kollaseks ajakirjanduseks mõjutas ka Sexpeditsiooni kajastamist. 2000. aastal toimunud Sexpeditsiooni eel rõhutasid korraldajad:“ Meie üritus ei määri ega kleebi kellelegi silte külge.“ (Leivak 2000) Meedias siiski kajastati enamuses Sexpeditsiooni seoses pornograafiaga, erootikastaaride etendustega ja sadomasoga. Üritusest jäeti eelkõige mulje kui skandaalsest kehasid paljastavast festivalist, kõrvale jäeti näiteks paneeldiskussioonidel toimunu ja seksuaalvähemused.
Analüüsis kasutatud allikad
Haamer, N. (2000, 10. märts) Kuidas suhtub kirikuinimene seksipropagandasse? Sõnumileht, lk 2.
Hennoste, T., Kurvits, R., Hallik, T., Toots, E., & Müller, K. (2019). Eesti ajakirjanduse 100 aastat. Tallinn: Post Factum.
Jakobi, V. (2000, 8. märts). Seadused soosivad pornofilmide tootmist. Sõnumileht, lk 8.
Jakobson, K. (2000, 1. veebruar). Sexpeditsioon ajab lapsi tegema. Sõnumileht, lk 5.
Kasela, A. (1998a, 30. oktoober).Lauluväljak seksikeskuseks. Õhtuleht, lk 4.
Kasela, A. (2000b, 23. märts). “L´Erotique´i” plakatid jäävad tänavapostidele. Loetud aadressil https://epl.delfi.ee/eesti/8220-l-erotique-i-8221-plakatid-jaavad-tanavapostidele?id=50823885
Kasela,A. (1998, 4. detsember). Mees ooperiprimadonna rollis. Õhtuleht, lk 12.
Kasela, A. (1998c, 5. detsember). Piisavalt palju paljast pinda. Õhtuleht, lk 11.
Kasela, A. (1998, 2. detsember). Soome erootikatäht tuleb Eesti naisi hullutama. Õhtuleht, lk. 9.
Külm, Ü. (1998a, 21. november). Erootikamess tulekul. Sõnumileht, lk 10-11.
Külm, Ü. (2000d, 11. märts). Erootikatäht Kim filmis meestega asju ei aja. Sõnumileht, lk 16-17.
Külm, Ü. (2000c, 8. märts). Midori tahab Clintonit. Sõnumileht, lk 14
Külm, Ü. (1998b, 7. detsember). SADO-MASO mängud. Sõnumileht, lk 3.
Külm, Ü. (2000e, 13. märts). Seks Sakalas. Sõnumileht, lk 10-11.
Leivak, V. (2000, 2. veebruar). Sexpeditsioon arendab seksuaalkultuuri. Õhtuleht, lk 11.
Mõistlik, A. (2000, 3. märts). Pornokuningas: seksi tuleb teha. Õhtuleht, lk 10-11.
Sekspeditsioonil vändatakse pornofilmi. (2000, 1. märts). Sõnumileht, lk 11.
Tigasson, K-R. (2019, 23. oktoober) Doktor Airi Põder: Tinderi-laadsed rakendused suurendavad suguhaiguste levikut. Eesti Ekspress, lk 22-24.
Türnpu, A. (2000, 16. märts). Jeesus Kristus teeb perverdid vabaks. Sõnumileht, lk 2.